Tänane mõttelend puudutab seda, mis eristab ühte treenijat teisest ajal, mil termomeeter saab lõpuks tööd teha ja ka mõnusaid soojakraade meile näidata.
Ehk siis iga päev on meil tunne, et peaaegu on suvi käes ja enne kui arugi saame, on puudel lehed krimpsus, rahe peksab viimaseid vanaema maasikaid auklikuks ja külmetuse tõttu saame haiguslehega puhkust pikendada. Nüüd sinna, kuhu ma jutuga triivin – suvel treenimine. Igas jõusaalis on teatud demograafiline punt, kes mai keskel käib peale trenni õllepurgiga saunas, juunis kaob ära ja septembrist on jälle tagasi, kõht üle rihma vajumas. Puhkama peab, kahtlemata, aga isiklikult pole ma kunagi mõistnud seda „suvepausi“ asja. Halb ilm? Hea ettekääne mitte midagi tarka õues teha, tõsta parem kangi. Ilus ilm? Äkki ka liiga palav? Teeks õige korraliku trenni konditsioneeritud jõusaalis! See ei ole ilmselgelt nii pinnapealne, kuid mündi teine pool on oma saavutatu „minna laskmine“ ja siis sügisel jälle nii mitmeski mõttes otsast alustamine.
Kui jätta kolm kuud oma treeningutest tegemata, siis nii mõneski mõttes ei ole me maas ainult kolme kuu võrra. Vaimselt võib olla vaim värske ja puhanud, mis on üdini hea, kuid nii mõnelegi on morjendav fakt, et kõik endiselt sekundid-kilod-rekordid on valgusaastate kaugusele nihkunud. Esimesed trennid on paljudel segaste tunnete saatel. Mõnele ei pruugi see eriti kordagi minna, kuid on neid, kelle näost on näha suurt pettumust neis kilodes, millega tuleb nüüd leppida. Kaotus ei pruugi olla suur ega pikaajaline, küll saab tagasi pinnale ujutud, kuid selle nimel tuleb jälle hakata vaeva nägema. Õppida taas korralikult pingutama, teha treeningplaan ümber pausilt tulnule, võibolla on ka tehnika kergelt ununenud…
Tegelikult on nii, et jõu säilitamise seisukohalt ei olegi vaja pidevalt ja täie rauaga hagu anda. Näiteks inimene, kes suudab 10 korda liigutada X kg, ei pea selle säilitamise nimel samapalju vaeva nägema. Uuringutest selgub, et täiesti adekvaatne on kaks kolmandikku ehk siis 6 x X kg. See küll eeldaks sagedasemaid treeninguid, kui iga kuu vaid korra jõusaali uste vahelt läbi libiseda, kuid sellegipoolest oluliselt inimlikum. Veel mõni aeg tagasi oli spordialadel, kus suvi on off-season, näha suhtumist, et „suvi on grilli ja õlli aeg, küll sügisel jälle lammutab“, ka üllatavalt heade sportlaste seas. Jah, kui nad juba olid head, kas see ei lükka mu mõtet ümber? Teisest küljest ei ole ju teada, kui hea oleks antud sportlane siis, kui suvel oleks panustanud oma sportlikku vormi läbi mõistlikus mahus treeningu.
Minu üleskutse oleks suveks püssi mitte põõsasse visata, vaid leida muude toimetuste kõrvale aeg enda ja oma trenni jaoks. Neid treeninguid ei pea ju tegema sama sageli, kuid sellega teeb oma tervisele mõnusa teene ja samuti on sügisel uut käiku sisse lükates numbrid hoopis teised, mis tavaliselt „puhkuselt“ naastes.
Põgusalt Kukerpilli meestega vesteldes otsustasid nad ka trenni jälle tegema hakata, linnuke kirjas!
Trennis näeme!
Siim