Kuigi suvi eksisteeris eestimaal pigem kalendri järgi ja omal nahal tunda sai kesiselt, siis nüüd on vaja paksemat kraami selga vaatama hakata.
Siinkohal oluline tähelepanek – jutt on riietest, mitte lisakilodest. Viimane annab ka kindlasti soojatunnet juurde, aga siinkohal pole mõtet diskuteerida kas sall või rasvavolt.
September on üks neist maagilistest tabula rasadest ehk puhastest lehtedest, millest inimesel meeldib, alateadlikult ilmselt, kinni haarata. “Alustan jaanuarist jõusaaliga” ja “peale suve hakkan jälle saalis käima” on vaid näited nendest nö uutest algutest. Olgu siis nõnda, et kui isu heas vormis olla jääb ikkagi alla distsipliinile ja asetseb prioriteetide tabelis madalamal kohal, miks ka mitte alustada septembrist. Kuigi ma ei poolda selle alustamise mugavasse tulevikku edasi lükkamist, siis parem alustada septembris kui üldse mitte. Ei saa kohale jõuda, kui ei hakka liikumagi.
Lapsed lähevad kooli ja lasteaeda, täiskasvanud lähevad rasvu põletama ja muskleid taga ajama. Seda ilmsestab jõusaalide täituvuse hüppeline kasv väga selgelt: kui suvekuudel võib vahepeal jääda mulje, et oled sattunud metalli kokkuostu, kus ei leidu hingelistki, siis sügisel on pesuruumis sageli võimatu kuskile oma tutikat rätikut riputada.
Ega midagi, soovin kõigile julget pealehakkamist. Nendele, kel juba kuukaardid taskus olemas on, andke hagu samamoodi edasi.
Trennis näeme!
Siim