No bullshit. Just hard work
Kuna enam pole käesolevat aastat palju alles jäänud, siis on mõistlik hakata tibude loendust tegema.
Selle aasta toimetused tuleb arvele võtta, mitte uude aastasse kantida! Igal juhul on Eestis ametlikult fitness selleks aastaks läbi ja päädis see piduliku gaalaga.
Continue reading “Aastale joon alla!”
Võistlejate jaoks on viimane nädal ilmselgelt närvesööv aeg. Ühest küljest on lõpusirge silme ees, teisest küljest on see üle mõtlemise tippaeg. Kuidas ma saan vormi veel paremaks? Kas mu poseerimine on hea? Teen selle nädala kergemalt? Palju vett tarbida? Aga soola? Küsimusi on rohkem kui üks akadeemiline nõukogu suudaks vastata.
Trennis käivad paljud, aga kui paljud korjavad sealt jäädvustusi? Üksjagu on neid, kes teevad mõnda sotsiaalmeedia kanalisse postituse, olgu selleks videoklipp, story või pilt, pildiseeria. Sellega kipub aga sageli kaasnema üks suur miinus – sinu enda käsi mobiili hoidmas.
Poleks nagu suurem asi probleem, kui ei oleks kolme olulist faktorit, mida siinkohal arvesse võtta.
Kaua organiseeritud kaunike ehk noorte ja andekate kuttide esimene meetup on meil seljataga. Ajaliselt nädal tagasi, kestvuselt oli see hommikust õhtuni välja event. Toimumiskohaks üks lemmikumaid jõusaale Eestis, HC Gym Sikupilli, mis oma olemuse ja õhustikuga oli nagu rusikas silmaauku.
Peamiselt jagaks ma selle kaheks komponendiks: esimene neist oleks süsteem ehk kava ehk (sõja)plaan, mille järgi tegutseda. Teine oleks järjepidevus ehk aeg, mille jooksul süsteemi rakendad. Maakeeli – kaua sa seda kava tegid?
Kuigi suvi eksisteeris eestimaal pigem kalendri järgi ja omal nahal tunda sai kesiselt, siis nüüd on vaja paksemat kraami selga vaatama hakata.
Siinkohal oluline tähelepanek – jutt on riietest, mitte lisakilodest. Viimane annab ka kindlasti soojatunnet juurde, aga siinkohal pole mõtet diskuteerida kas sall või rasvavolt.
September on üks neist maagilistest tabula rasadest ehk puhastest lehtedest, millest inimesel meeldib, alateadlikult ilmselt, kinni haarata. “Alustan jaanuarist jõusaaliga” ja “peale suve hakkan jälle saalis käima” on vaid näited nendest nö uutest algutest. Olgu siis nõnda, et kui isu heas vormis olla jääb ikkagi alla distsipliinile ja asetseb prioriteetide tabelis madalamal kohal, miks ka mitte alustada septembrist. Kuigi ma ei poolda selle alustamise mugavasse tulevikku edasi lükkamist, siis parem alustada septembris kui üldse mitte. Ei saa kohale jõuda, kui ei hakka liikumagi.
Lapsed lähevad kooli ja lasteaeda, täiskasvanud lähevad rasvu põletama ja muskleid taga ajama. Seda ilmsestab jõusaalide täituvuse hüppeline kasv väga selgelt: kui suvekuudel võib vahepeal jääda mulje, et oled sattunud metalli kokkuostu, kus ei leidu hingelistki, siis sügisel on pesuruumis sageli võimatu kuskile oma tutikat rätikut riputada.
Ega midagi, soovin kõigile julget pealehakkamist. Nendele, kel juba kuukaardid taskus olemas on, andke hagu samamoodi edasi.
Trennis näeme!
Siim
Tänane mõttelend puudutab seda, mis eristab ühte treenijat teisest ajal, mil termomeeter saab lõpuks tööd teha ja ka mõnusaid soojakraade meile näidata.
Teist korda järjest on põhjust kirjutada tublist sportlasest Karoliinest, kes on nüüdseks juba praktiliselt taastunud oma põlvevigastusest ning teeb vägitegusid peale freestyle suusatamise ka raskete asjade tõstmisel.
Selles videos vaatab meile vastu kaunis tüüpiline trenn: töö käib, raskused liiguvad, keegi ei nuta ega oksenda ja vahepeal saab nalja ka. 
Kindlasti ei tasu järeldada, et üks või teine harjutus SINULE sobib – antud trenn on punutud toetama Karoliine eesmärke ja tulemusi. Kindlasti aga oleks emotsioon sama – trennis on hea ja trenn on hea!
Trennis näeme!
Siim
Vigastusega mitte ainult ei saa, vaid tuleb teha trenni! See tagab, nii liigeste liikuvuse kui kiirendab paranemise protsessi. Kõike tuleb siiski teha tavaliselt märksa ettevaatlikumalt ning kindlasti spetsialisti käe all!
Põlvesidemed on kahjuks üsna aktuaalne teema, eriti mõnel spordialal. Karoliine tegeleb Freestyle suusatamisega ja seal oli hiljuti sama vigastusega kimpus 5 tütarlast. Kes on eemal kuu, kes mitmeid kuid.
Tänaseks loeme me põlve enam kui 95% taastunuks. Sporti naasmise rohelist lippu võib lehvitada peale paari spetsiaaltesti edukat läbimist, harjutuste sooritamise välisvaatluse põhjal ja natuke sisetunnet ka sekka.
Trennis näeme!
Siim
Eile toimus 33. Eesti Karikavõistlus ja võib öelda, et valmistumine läks täiesti asjaette: oma kategooria sai edukalt taas võidetud (2016. tulemus samuti esimene koht) ja absoluutarvestuses Ott Kiivika järel teine koht ei ole ka kuidagi kehv tulemus.
Siit edasi on väljalend kolmapäeval Hispaaniasse, Euroopa fitnessi ja kulturismimekasse Santa Susannasse. Seal toimub Euroopa Meistrivõistlus, kus eelmine aasta saavutasin enda jaoks igati rahuldustpakkuva 7. koha. Kohale lendab selleks ajaks ligi 1500 sportlast ehk tegemist on ikkagi hiigel üritusega!
Eile lava taga ei tulnud mulle üllatusena, et paljud inimesed näevad sisuliselt esimest korda elus kummilinti. Mõnigi sportlane vaatas nõutult seda venivat lindikest oma peos ja üritas lahendada mõistatust, kuidas sellega nüüd soojendus ja treening välja näha võiks. Nii läkski, et ka VÕISTLUSPÄEVAL ja täiesti kogenud inimestele sai lava taga antud väärt nõu ja õpetatud mõni nipp.
Lisaks sellele esines lava taga mõnelgi mehel krampe, keegi väänas oma hüppeliiese, ühel oli selg jube kange jne ehk ka FÜSIOTERAPEUDINA sai kiirkorras juttu tehtud. Ilmselt kõige tipp oli näha ja kuulda Ott Kiivika enda rebestatud rätsepplihase kohta…kõik on ikkagi inimesed!
Laval olles kuulsin ka enda nime rahva seast ja kõva kaasaelamist, minu tänud kõigile ja igaühele eraldi ka veel! Lugupidamine!
Trennis näeme!
Siim